Arvutusmeetod: Päevaruutmeeter

Päevaruutmeeter arvutusmeetodi kasutamisel ei arvesta lepingu kohamäära vaid ainult elamispinna ruutmeetreid ja sees elatud päevi.

Näidisarvutus, kus korterid 1A ja 1B on 23 ruutmeetrit, korterid 2A ja 2B on suuremad, 26 ruutmeetrit

 

Arvutusperioodil (kommunaalkulud) korteris 1B Seeber elas ainult kuu esimese poole.

Korteris 2A on Benner endale võtnud mõlemad kohad pooleks kuuks elamiseks ja Suurpeni elas tere kuu kohamääraga 2.0 ehk mõlemad kohad ja seega terve korter oli temale

500 eurone kulu jaotub aprillis elanike vahel järgmiselt

Arvutuskäik: alguses iga korteri kohta leitakse seal elatud maksimaalne päevade arv (maksimum periood, mil keegi üürnikest sees elas) ja korrutatakse see läbi korteri ruutmeetritega.
Kuna Päärman elas terve kuu siis korter 1B läheb kirja 30 päeva.

Saadaks arvutusttulemusena maks. ruutmeetrite päevi 2550

Maja kulusumma 500 EUR jagatakse nüüd maks. ruutmeetrite päevi 2550 läbi saadakse nn. päevaühik 0.196078

Iga toa kohta saadud päevaühik korrutatakse läbi toa ruutmeetri ja maksimaalse toas elatud päevadega

Saadakse iga toa kohta summa, edasi hakatakse toa summat sees elanute vahel ära jagama sees elatud päevade arvu järgi

Korter 1A, kus mõlemad elanikud elasid sees sama arvu päevi saavad kumbi võrdse osa
Korter 1B kus Seeber läks poole kuu pealt ära siis teine elanik Päärmann maksab Seeberi teise poole kinni

Korter 2B Suurpeni kes elab üksinda kahekohalises 26 ruutmeetrilises korteris maksab ainult ruutmeetrite pealt 30 päeva eest

Korter 2A Bennen kes elab üksinda pool kuud kahekohalises 26 ruutmeetrilises korteris maksab ainult ruutmeetrite pealt 15 päeva eest

Kahekesi seeselajatest maksavad allesjäänu lahkunu osa kinni, Ühiselamu kahju ei kanna, sest kogu 500 EUR jagatakse elanike vahel ära.

Kohamäära arvutuskäik ei arvesta, ehk kui Suurpeni korteris 2B kohamääraks panna 1.0 siis arvutatud kulusummad ei muutu

Juhul kui korteri lepingutele on tehtud lõpparveid, võetakse lõpparvete summa arve summast maha.