Näidisarvutus, kus korterid 1A ja 1B on 23 ruutmeetrit, korterid 2A ja 2B on suuremad, 26 ruutmeetrit

Arvutusperioodil (kommunaalkulud) korteris 1B Seeber elas ainult kuu esimese poole.
Korteris 2A on Benner endale võtnud mõlemad kohad pooleks kuuks elamiseks, korteris 2B elas Suurpeni üksinda kahekohalises toas terve kuu
Arvutuskäik: Iga lepingu kohta arvuatatakse tema kohamäära ruutmeeter mis arvestab seda, kas üürnik on võtnud terve toa endale, kohamäära 2.0 või ei ole ja need kohamäära ruutmeetrid summeeritakse kokku.
Seejärel arvutatakse Ruutmeetri ühik, ehk kulusumma 500 EUR jagatakse kohamäära ruutmeetrite summaga 85
Lepingule summa arvutamisel arvestatakse lepingupõhiselt ka sees elatud päevi
Seeber, kes elas ainult pool kuud maksab ainult 15 päeva eest, tema toanaaber Päärman kes elas terve kuu maksab 30 päeva eest ja Seeberi teist poolt kuud kinni ei maksa, see jääb ühiselamu kanda
Bennen, kes elas kohamääraga 2.0 pool kuud maksab sama palju kui Suurpeni, kes elas üksinda terve kuu kahetoalises toas kohamäära 1.0. Benneni teise pool kuud ja Suupeni toas teise puuduva koha eest jäävad kulud Ühiselamu kanda.
Juhul, kui korteris olevatele lepingutele on tehtud lõpparveid, lahutatakse lõpparvete osa korteri summast maha. Samuti jälgib arvutus nn. "15 päeva reeglit", kui üürnik lahkub toest enne kuu 15-ndat kuupäeva arvutatakse poole kuu summa ja ei arvestata täpset lepingu kehtib kuni kuupäeva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.