Arvutusmeetod: Elanike päevi korteris

Elanike päevi korteris arvutusmeetodi kasutamisel arvestatakse lepingu üürnike elatud päevi korteris

Näidisarvutus, majas on 4 korterit

 Korteris 2A elab sees Benner pool kuud koos abikaasaga, kes aga elab sees 05-15.aprill

500 eurone kulu jaotub aprillis elanike vahel järgmiselt.

Arvutuskäik: Leitakse elanike sees elatud päevade arv, kes sel perioodil on majas elanud 161. Seejärel arvutatakse ühiku hind 500 EUR jagatakse sees elatud päevade arvuga 161 saadakse Päevaühik 3.10559

Lepingu summa saadakse nii, et Päevaühik korrutatakse iga lepingu elanike sees elatud päevadega

Seeber, kes elas pool kuud maksab poole vähem kui Päärman ning Benneni arvutusse läheb kirja tema pool kuud ja abikaasa 11 päeva

See arvutus ei tekita Üliõpilaksülale küla tühjade kohtade eest ühiselamus.

Juhul kui korteri lepingutele on tehtud lõpparveid, võetakse lõpparvete summa arve summast maha arvestades proportsionaalselt korteris elatud päevi

Arvutusmeetod: Elanike arv korteris

Elanike arv arvutusmeetodi kasutamisel arvestatakse lepingu üürnike arvu korteris

Näidisarvutus, majas on 4 korterit

Korteris 2A elab sees Benner pool kuud koos abikaasaga, kes aga elab sees 05-15.aprill

500 eurone kulu jaotub aprillis elanike vahel järgmiselt.

Arvutuskäik: Leitakse elanike arv,kes sel perioodil on majas elanud 7. Seejärel arvutatakse ühiku hind 500 EUR jagatakse üünike arvuga 7 saadakse Päevaühik 71.42857

Lepingu summa saadakse nii, et Päevaühik jagatakse päevade arvuga kuus korrutatuna iga lepingu elanike sees elatud päevadega

Seeber, kes elas pool kuud maksab poole vähem kui Päärman ning Benneni arvutusse läheb kirja tema pool kuud ja abikaasa 11 päeva.

Vahe 500-392.86 jääb Üliõpilasküla kand.

Juhul kui korteri lepingutele on tehtud lõpparveid, võetakse lõpparvete summa arve summast maha arvestades proportsionaalselt korteris olnud lepinguid.

Teenuse muutmine olemaolevatel lepingutel

Mõnikord on vaja muuta, kas lisada või eemaldada olemasolevatelt lepingutel mingi teenus tervel majal korraga. Seda saab teha töötaja vaates menüüst Majad, tekkinud tabelis klikkida maja nime peale, tekkinud korterite nimekirjas kerida alla äärde ja klikkida nupule Teenused

Seejärel valida kuupäev, mis seisuga tahetakse antud maja lepinguid näha ja valida rippmenüüst teenus ning klikkida Otsi

Teenuse eemaldamiseks märkida iga lepingu ees olev märkeruut ja seejärel klikkida Eemalda teenus. Peale teenuse eemaldamist muutub vastaval real märkeruudu taust punaseks mis näitab seda, et antud teenust nendel lepingutel ei ole.

Teenuse lisamisel tuleb märkida need märkeruudud lepingute ees, kellele tahetakse antud juurde lisada. Süsteem ei luba ühel lepingul olla mitut sama teenust ehk saab lisada ainult neile lepingutele, mille märkeruudu taust on punane.

NB! Teenuse muutmine olemasolevatel lepingutel ei muuda teenust korteri andmete juures, ehk uute lepingute tegemisel korterisse võetakse aluseks need teenused, mis on määratud korteri andmetes Administraatori vaates. Kui vaja korteri andmetes teenus ära muuta tuleb seda teha Administraatori vaates Teenused menüüst.

Arvutusmeetodid: Kohamäära päevaruutmeeter

Kohamäära päevaruutmeeter arvutusmeetodi kasutamisel arvestatakse lepingu kohamäära ,elamispinna ruutmeetreid ja sees elatud päevi.

Näidisarvutus, kus korterid 1A ja 1B on 23 ruutmeetrit, korterid 2A ja 2B on suuremad, 26 ruutmeetrit

Arvutusperioodil (kommunaalkulud) korteris 1B Seeber elas ainult kuu esimese poole.

Korteris 2A on Benner endale võtnud mõlemad kohad pooleks kuuks elamiseks, korteris 2B elas Suurpeni üksinda kahekohalises toas terve kuu

500 eurone kulu jaotub aprillis elanike vahel järgmiselt.

Arvutuskäik: Iga lepingu kohta arvutatakse tema kohamäära ruutmeeter mis arvestab seda, kas üürnik on võtnud terve toa endale, kohamäära 2.0 või ei ole ja need kohamäära ruutmeetrid summeeritakse kokku ja arvutatakse ka üürnike sees elatud päevade arv kokku 150

Edasi arvutatakse kohamäära päevaruutmeetri päevaühik, kus sumeeritakse iga lepingu kohta päevade arv ruudus * kohamäära ruutmeetreid lepingu kohta jagatud üürnike see elatud päev kokku

Saadakse päevaühik 341.25

Lepingule minev summa arvutatakse nii, et iga lepingu päevaühik korrutatakse kulusummaga ja jagatakse summaarse päevaühikuga

See arvutusmeetod "karistab" kollektiivselt neid elanikke, kes korteritesse elama jäävad.


Kohamäära päevaruutmeeter ver.2 töötab alates KAMPUS ver 3.8.9.0 ning samasuguse tubade ja lepingute sisu järgi tuleb arvutus selline

Arvutuskäigus päevaühiku arvutamine toimub meetodil kus summeeritakse iga lepingu kohta päevade arv * kohamäära ruutmeetreid lepingu kohta jagatud üürnike sees elatud päev kord kohamäära ruutmeetrite arv kokku

Saadakse päevaühik 1126.25

Lepingule minev summa arvutatakse nii, et iga lepingu päevaühik korrutatakse kulusummaga ja jagatakse summaarse päevaühikuga

ver. 2 meetod jagab äraminejate kulud proportsionaalsemalt ja ei pane allesjäänutele nii suuri kohustusi.

Kui tavaversiooni puhul toas 1B, Seeber, kes lahkus poole kuue pealt maksab veerandi ja allesjääjad maksavad nagu topelt tema osa eest

Seeber 25.27 ja tema terve kuu sees elanud toakaaslane Päärman 101.10

siis ver2 puhul on see vahe ühekordne, ehk Seeber maksab poole sellest, mis ülejäänud

Seeber 43.40 ja  tema kuu sees elanud toakaaslane Päärman 86.79

Juhul kui korteri lepingutele on tehtud lõpparveid, võetakse lõpparvete summa arve summast maha arvestades proportsionaalselt korteris elatud päevi.

Arvutusmeetod: Kohamäära ruutmeeter

Kohamäära päevaruutmeeter arvutusmeetodi kasutamisel arvesta nii lepingu kohamäära kui ka elamispinna ruutmeetreid ning sees elatud päevi.

Näidisarvutus, kus korterid 1A ja 1B on 23 ruutmeetrit, korterid 2A ja 2B on suuremad, 26 ruutmeetrit

  

Arvutusperioodil (kommunaalkulud) korteris 1B Seeber elas ainult kuu esimese poole.

Korteris 2A on Benner endale võtnud mõlemad kohad pooleks kuuks elamiseks, korteris 2B elas Suurpeni üksinda kahekohalises toas terve kuu

500 eurone kulu jaotub aprillis elanike vahel järgmiselt, üürnikele läheb tasumiseks summa 389.71, ülejäänud kulu jääb Üliõpilasküla kanda.

Arvutuskäik: Iga lepingu kohta arvuatatakse tema kohamäära ruutmeeter mis arvestab seda, kas üürnik on võtnud terve toa endale, kohamäära 2.0 või ei ole ja need kohamäära ruutmeetrid summeeritakse kokku.

Seejärel arvutatakse Ruutmeetri ühik, ehk kulusumma 500 EUR jagatakse kohamäära ruutmeetrite summaga 85

Lepingule summa arvutamisel arvestatakse lepingupõhiselt ka sees elatud päevi

Seeber, kes elas ainult pool kuud maksab ainult 15 päeva eest, tema toanaaber Päärman kes elas terve kuu maksab 30 päeva eest ja Seeberi teist poolt kuud kinni ei maksa, see jääb ühiselamu kanda

Bennen, kes elas kohamääraga 2.0 pool kuud maksab sama palju kui Suurpeni, kes elas üksinda terve kuu kahetoalises toas kohamäära 1.0. Benneni teise pool kuud ja Suupeni toas teise puuduva koha eest jäävad kulud Ühiselamu kanda.

Juhul, kui korteris olevatele lepingutele on tehtud lõpparveid, lahutatakse lõpparvete osa korteri summast maha. Samuti jälgib arvutus nn. "15 päeva reeglit", kui üürnik lahkub toest enne kuu 15-ndat kuupäeva arvutatakse poole kuu summa ja ei arvestata täpset lepingu kehtib kuni kuupäeva.

Arvutusmeetod: Päevaruutmeeter

Päevaruutmeeter arvutusmeetodi kasutamisel ei arvesta lepingu kohamäära vaid ainult elamispinna ruutmeetreid ja sees elatud päevi.

Näidisarvutus, kus korterid 1A ja 1B on 23 ruutmeetrit, korterid 2A ja 2B on suuremad, 26 ruutmeetrit

 

Arvutusperioodil (kommunaalkulud) korteris 1B Seeber elas ainult kuu esimese poole.

Korteris 2A on Benner endale võtnud mõlemad kohad pooleks kuuks elamiseks ja Suurpeni elas tere kuu kohamääraga 2.0 ehk mõlemad kohad ja seega terve korter oli temale

500 eurone kulu jaotub aprillis elanike vahel järgmiselt

Arvutuskäik: alguses iga korteri kohta leitakse seal elatud maksimaalne päevade arv (maksimum periood, mil keegi üürnikest sees elas) ja korrutatakse see läbi korteri ruutmeetritega.
Kuna Päärman elas terve kuu siis korter 1B läheb kirja 30 päeva.

Saadaks arvutusttulemusena maks. ruutmeetrite päevi 2550

Maja kulusumma 500 EUR jagatakse nüüd maks. ruutmeetrite päevi 2550 läbi saadakse nn. päevaühik 0.196078

Iga toa kohta saadud päevaühik korrutatakse läbi toa ruutmeetri ja maksimaalse toas elatud päevadega

Saadakse iga toa kohta summa, edasi hakatakse toa summat sees elanute vahel ära jagama sees elatud päevade arvu järgi

Korter 1A, kus mõlemad elanikud elasid sees sama arvu päevi saavad kumbi võrdse osa
Korter 1B kus Seeber läks poole kuu pealt ära siis teine elanik Päärmann maksab Seeberi teise poole kinni

Korter 2B Suurpeni kes elab üksinda kahekohalises 26 ruutmeetrilises korteris maksab ainult ruutmeetrite pealt 30 päeva eest

Korter 2A Bennen kes elab üksinda pool kuud kahekohalises 26 ruutmeetrilises korteris maksab ainult ruutmeetrite pealt 15 päeva eest

Kahekesi seeselajatest maksavad allesjäänu lahkunu osa kinni, Ühiselamu kahju ei kanna, sest kogu 500 EUR jagatakse elanike vahel ära.

Kohamäära arvutuskäik ei arvesta, ehk kui Suurpeni korteris 2B kohamääraks panna 1.0 siis arvutatud kulusummad ei muutu

Juhul kui korteri lepingutele on tehtud lõpparveid, võetakse lõpparvete summa arve summast maha.